Stalker 2017 — parim tõlkeromaan “Mälu”
(Tlk. Allan Eichenbaum .- Varrak, 2016)
Lois MacMaster Bujold (s 1949) on eelkõige tuntud oma Vorkosigani saagaga, mis on hoogne ja kaasakiskuv kosmoseooper, kuigi tal on ka teisi tunnustatud sarju ja katsetusi teistes žanrites. Lois McMaster Bujold on oma loomingue eest pälvinud nii Hugosid, Nebulaid kui Locuse auhindu. Eesti keeles on talt ilmunud “Au riismed” (Varrak, 2008), “Barrayar” (Varrak, 2009), “Sõduri õpilane” (Varrak, 2010), “Vori mäng” (Varrak, 2011), “Lõputuse piirid” (Varrak, 2011), “Relvavennad” (Varrak, 2012), “Cetaganda” (Varrak, 2012), “Peeglitants” (Varrak, 2015), “Mälu” (Varrak, 2016), “Komarr” (Varrak, 2017), “Kodune sõda” (Varrak, 2018) ja “Diplomaatiline puutumatus” (Varrak, 2019). Stalkerihääletustel on neil kõigil üsna hästi läinud, kuigi võidu on kogu viinud vaid “Mälu” 2017. a. Bujoldi ametlik koduleht on http://dendarii.com/
Stalker 2017 — parim antoloogia või kogumik “Poodud võõras”
(Skarabeus, 2016)
Stalker 2017 — parim tõlkelühijutt “Tulus äri”
(tlk. Arvi Nikkarev // Dick, P. K. Poodud võõras .- Skarabeus, 2016)
Stalker 2016 — parim tõlkelühijutt “Vilistaja metsas”
(tlk. Andres Kurik // Dick, P. K. Vilistaja metsas .- Triquetra, 2015)
Ameerika autorilt Philip K. Dickilt (1928 – 1982) on eesti keeles on ilmunud romaanid “Mees kõrges lossis” (Aniara, 1993; Tänapäev, 2016), “Blade Runner: kas androidid unistavad elektrilammastest?” (Tänapäev, 2001), “Ubik” (Tänapäev, 2002) ja jutukogud “Vilistaja metsas” (Triquetra, 2015) ja “Poodud võõras” (Skarabeus, 2016). Mitmed tema teosed on jõudnud filmilinale, tuntuim neist on kindlasti “Blade Runner”. Hugo sai Philip K. Dick 1963. aastal romaani “Mees kõrges lossis” eest.
Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.
Tänavused laureaadid on:
Parim tõlkeromaan
Lois McMaster Bujold. “Mälu”. Varrak. Tõlkija Allan Eichenbaum
Parim antoloogia või kogumik Philip K. Dick. “Poodud võõras”. Skarabeus. Koostaja Arvi Nikkarev
Parim tõlkelühiromaan või -jutustus Robert Silverberg. “Hawksbilli jaam”. Autorikogumik “Öösse kaduv tee”. Fantaasia. Tõlkija Priit Kenkmann
Parim tõlkelühijutt Philip K. Dick. “Tulus äri”. Autorikogumik “Poodud võõras”. Skarabeus. Tõlkija Arvi Nikkarev
Parim Eesti autori romaan Indrek Hargla. “Raudrästiku aeg”. Raudhammas
Parim Eesti autori lühiromaan või jutustus Jaagup Mahkra. “Umgolla mustad maagid”. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia
Parim Eesti autori lühijutt (läks jagamisele) J. J. Metsavana ja Veiko Belials. “Neli kohta peale koma”. Täheaeg 15: Ajavärav. Fantaasia Heinrich Weinberg. “Nurgatagune reisibüroo”. Autorikogumik “Pimesi hüpates”. Fantaasia
Stalker 2019 — parim eesti autori romaan “Tõrkeotsing”
(Fantaasia, 2018)
Stalker 2017 — parim eesti autori lühijutt “Nurgatagune reisibüroo”
(Pimesi hüpates .- Fantaasia, 2016)
Stalker 2015 — parim eesti autori lühiromaan või jutustus “Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?”
(Täheaeg 13. Meister ja õpipoiss .- Fantaasia, 2014)
Heinrich Weinberg on üsna uus, kümmekond aastat pildil olnud, aga küllalt produktiivne ja omanäoline kirjutaja. Peamiselt lobeda jutujooksuga ulmelises keskkonnas seikluslikku põnevust pakkuvad jutud on temast üsna ruttu teinud loetud ja tunnustatud autori. Tema jutud on ilmunud ulmeajakirjas Reaktor ning kirjastuse Fantaasia kogumikes. Eraldi raamatuina on tal ilmunud jutukogu “Pimesi hüpates” (Fantaasia, Täheveski, 2016) ja romaanid “Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist” (Fantaasia, Täheveski, 2017), “Tõrkeotsing” (Fantaasia, Täheveski, 2018) ja “Meeleheite valem” (Fantaasia, Täheveski, 2020).
Heinrich Weinbergi blogi: http://heinrichweinberg.blogspot.com/
Meres, Triinu Väike muljekogum 2014. aasta ulmejutuvõistluselt žüriiliikme pilgu läbi [„Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?“] // Täheaeg 13. Meister ja õpipoiss .- Fantaasia, 2014 .- lk. 232-239.
Stalker 2020 — parim eesti autori romaan “Tondilatern”
(Lummur, 2019)
Stalker 2017 — parim eesti autori lühijutt “Neli kohta peale koma”
(koos Veiko Belialsiga .- Täheaeg 15: Ajavärav .- Fantaasia, 2016)
Stalker 2016 — parim eesti autori romaan “Saladuslik tsaar 3: Kettmõõgaga mõõdetud maa”
(koos Maniakkide Tänavaga .- Fantaasia, 2015)
Stalker 2014 — parim jutustus “Kuldse päikse all me elame…”
(koos Veiko Belialsiga .- Belials, V. Kogu maailma valgus .- Fantaasia, 2013)
Stalker 2014 — parim lühijutt “Kosmodroomidest kaugel ja üksildasem veel”
(koos Veiko Belialsiga .- Belials, V. Kogu maailma valgus .- Fantaasia, 2013)
Stalker 2013 — parim kogumik “Saladuslik tsaar”
(koos Maniakkide Tänava ja Jaagup Mahkraga .- Fantaasia, 2012)
Stalker 2013 — parim algupärane jutustus “Kaelani vaakumis”
(koos Maniakkide Tänavaga .- Täheaeg 11. Viirastuslik rügement .- Fantaasia, 2012)
Joel Jans (varem nimega J. J. Metsavana) on avaldanud oma jutte põhiliselt wõrguajakirjas Reaktor ja erinevates kogumikes ning kõige laiemalt on ta tuntud “Saladusliku tsaari” sarja (“Saladuslik tsaar” (Fantaasia, 2012), “Saladuslik tsaar 2, Duumioru lood” (Fantaasia, 2015), “Saladuslik tsaar 3, Kettmõõgaga mõõdetud Maa” (Fantaasia, 2015), “Saladuslik tsaar 4, Kui rumalad surid” (Fantaasia, 2016), “Saladuslik tsaar. 5, Droonide mäng” (Fantaasia, 2018), “Saladuslik tsaar. 6, Viimase vere poole” (Lummur, 2020)) ühe põhiloojana. Selle poolest huvitav stalkerivõitja, et mitmed Stalkeri-võidud on olnud kahasse või kolme peale kirjutatud teoste eest, mis näitab, et kooskirjutamine tuleb tal eriti hästi välja, aga oma esimese päris oma romaaniga “Tondilatern” (Lummur, 2019) sai II koha 2019. aasta romaanivõistlusel ja Stalkeri ka. 2019. a. ilmus tal ka Maniakkide Tänavaga kahasse kirjutatud “Kosmose pikk vari” (Lummur, 2019).
Joel Jans on ajakirja Reaktor ning Reaktori paimate palade kogumike “Tuumahiid” üks toimetajatest. Ta on tuntud ka filmiblogijana (http://full-metal-metsavana.blogspot.com/) ning tegutseb kirjastajana.
Stalker 2020 — parim eesti autori lühiromaan või jutustus “Riisirahvas”
(Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür .- Fantaasia, 2019)
Stalker 2017 — parim Eesti autori lühiromaan või jutustus “Umgolla mustad maagid”
(Täheaeg 15: Ajavärav .- Fantaasia, 2016)
Stalker 2013 – parim kogumik “Saladuslik tsaar”
(koos Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavanaga .- Fantaasia, 2012)
Jaagup Mahkra on oma jutte avaldanud peamiselt ajakirjas Reaktor ja “Täheaja” kogumikes, ta on osalenud “Saladusliku tsaari” sarjas ning Indrek Hargla koostatud ulmekogumikes. Mõne teise nime all tegutseb ta ka tõlkija ja muusikakriitikuna.
Kirjandust:
Ellmann, Joanna Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana, Jaagup Mahkra. Saladuslik tsaar // Eesti Ekspress .- 2012, 13. dets, lk 46.
Indrek Hargla (s. 1970) on enim avaldatud ja tunnustatud eesti ulmeautor.
Indrek Hargla on kirjutanud kõigis ulme alamžanrites: palju õudusjutte, sealhulgas etnoõudust, pisut vähem teaduslikku fantastikat ja linna-fantasyt, aga üks Inderk Hargla lemmikžanre paistab olevat alternatiivajalugu. Hea jutuvestmisoskusega Hargla loomingus on nii väga tõsiseid kui üsna humoorikaid noote.
Indrek Hargla on avaldanud ka kirjanduskriitikat ning 2005. a. ilmus tema koostatud eesti õudusjuttude kogumik “Õudne Eesti” (Varrak, 2005). Laiemalt tuntuks (koguni niivõrd, et tema kohta on kirjutatud: “Igatahes on Harglast saanud vaikselt, aga järjekindlalt praeguse Eesti üks populaarsemaid ilukirjanikke, kelle iga uut raamatut juba kannatamatult oodatakse”) sai Hargla oma ajalooliste kriminaalromaanidega (“Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (Varrak, 2010, 2015), “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (Varrak, 2010, 2013), “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (Varrak, 2011, 2014), “Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (Varrak, 2013, 2015), “Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika” (Varrak, 2014) “Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat” (Raudhammas, 2017)) ning telesarjade stsenaristina (n “Alpimaja”, “Süvahavva”), mitmed tema näidendid on jõudnud lavale, trükis on ilmunud “Wabadusrist” (Eesti Draamateater, 2014). Indrek Hargla loomingut on tõlgitud prantsuse, ungari, soome, saksa, läti, horvaatia ja vene keelde.
Habicht, J. Ka ulme on kirjandus [“Nad tulevad täna öösel”] // Vikerkaar .- 2001, nr. 1.-lk. 101-103.
Hallas, J. Indrek Hargla võimalike maailmade võimalikkus [“Palveränd uude maailma”] // Eesti Päevaleht .- 2003, 6. juuni http://www.epl.ee/artikkel/237593
Kõivupuu, M. “Süvahavva” mütoloogiline maail — Indrek Hargla mängud pärimuse ja fantaasiaga // Paar sammukest: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat; 29 .- Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2016 http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/araamat/2013/koivupuu.pdf
Küntsler, P. Indrek Hargla “Vabaduse kõrgeim määr”, “Maris stella” // Eesti Ekspress .- 2004, 4. märts
Larin, L. Nad tulevad ja ei tule ka [“Nad tulevad täna öösel”] // Eesti Ekspress .- 2000, 14. dets.-lk. B10-B11
Laurisaar, R. Indrek Hargla – jurist, kes seikleb fantastikailmas [“French ja Koulu”, intervjuu]//Eesti Päevaleht (Laupäev) .- 2005, 30. apr.- lk. 16
Org, A. Aurupunk ja tujuulme. Kuidas lugeda Indrek Hargla “Frenchi ja Koulu” lugusid // Katsed nimetada saart .- Eesti Kirjandusmuuseum, 2013 .- lk 107-114
Org, A. Mis oleks olnud, kui…? alternatiivajaloolised fiktsioonid eesti kirjanduses // Keel ja Kirjandus .- 2006, nr. 7.- lk. 521-537.
Org, A. Žanri kütkeis : ulmekirjanduse žanriruum: teaduslikust fantastikast aurupungini [“French ja Koulu”] // Jutustamise teooriad ja praktikad.- Tartu, 2010.-lk. 224-249
Vaher, V. Aeg sõuda vabasse vette [“Vabaduse kõrgeim määr”] // Looming .- 2004, nr.5 .- lk.784-787 ; Vaher, V. Vampiiride tants: esseed ja ütlemised .- Tallinn, 2012. – lk. 260-263
Tooming, R. Kirjanik Indrek Hargla: “Apteeker Melchiorile asendas klooster Google’it” [intervjuu] // Õhtuleht .- 2012, 18. veebr http://www.ohtuleht.ee/465131
Roos, K. Melchiori isa Indrek Hargla kisub “Alpimajaga” eestlaste haavad lahti [intervjuu] // Linnaleht .- 2012, 13. aprill http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=3404
Tooming, R. Kirjanik Indrek Hargla: “Apteeker Melchiorile asendas klooster Google’it” [intervjuu] // Õhtuleht .- 2012, 18. veebr http://www.ohtuleht.ee/465131
Stalker 2014 – parim kogumik “Kogu maailma valgus”
(Fantaasia, 2013)
Stalker 2014 – parim jutustus “Kuldse päikse all me elame…”
(koos J. J. Metsavanaga // Kogu maailma valgus .- Fantaasia, 2013)
Stalker 2014 – parim lühijutt “Kosmodroomidest kaugel ja üksildasem veel”
(koos J. J. Metsavanaga // Kogu maailma valgus .- Fantaasia, 2013)
Stalker 2013 – parim lühijutt “Seal, kus voolab valgus”
(Täheaeg 11: Viirastuslik rügement .- Fantaasia, 2012)
Stalker 2006 – parim lühijutt „Wereke, wereke, ega sa wesi…” (See, mis tuikab su veres .- Salasõna, 2005)
Stalker 2004 – parim algupärane raamat „Helesiniste Liivade laul” (Fantaasia, 2003)
Veiko Belials (s. 1966) on mitmekülgne ulmekirjanik, kes on kirjutanud nii fantasyt, õudust kui teaduslikku fantastikat. Veiko Belialsi suureks teeneks on esimene eesti fantasy-romaan: „Ashinari kroonikad” (1997).
Belials on väga koostöövõimeline autor: kirjutanud koos Marek Simpsoniga romaani „Existerion” (1999), Indrek Harglaga paroodiaid, Lew R. Bergiga jutu „Memphis, igaveseks”, millest sai hiljem osa romaanist „Jumalate vandenõu” (2006), ja J. J. Metsavanaga tuumapungi-lugusid. Jutud on ilmunud autorikogumikes „Helesiniste Liivade laul” (2003), „See, mis tuikab su veres” (2005), “Kogu maailma valgus” (2013) ning „Marduse” antoloogiates ja “Täheaja” kogumikes.
Veiko Belials kirjutab ka luulet ja lasteraamatuid, on avaldanud kirjanduskriitikat ja tõlkeid (n 2013. a. Stalkeri võitnud A. ja B. Strugatski “Hääbuv linn”) ning tegeleb fotograafiaga.
Kirjandust:
Belials, V. Deemoni nimega mees Veiko Belials – ise küsin, ise vastan // Mardus .- 1998, nr. 2 .- lk. 24-25.
Belials, V. Räägime lugusid // Pere ja Kodu .- 2001, nr. 7 .- lk. 54
Belials, V. Kangelassaagad, robotid ja druiidide värav [“Positrooniline inimene”] // Eesti Päevaleht .- 2000, 08. aprill http://www.epl.ee/artikkel/65751
Belials, V. Millenniumi lõpp nimega Vornan [“Aja maskid”] // SL Õhtuleht .- 1998, 21.sept. http://www.ohtuleht.ee/27831
Belials, V. Robert Silverberg “Muutuste aeg” // Mardus .- 2000, nr 3 .- lk. 92
