Stalker 2014 — parim tõlkeromaan “Vanamehe sõda”
(tlk. Ats Miller .- Fantaasia, 2013)
Peamiselt militaristlikke kosmoseooperid kirjutavalt ameerika autorilt John Scalzilt (s. 1969) on eesti keeles ilmunud “Vanamehe sõda” (Fantaasia, 2013), mis sai ka 2014. a. Stalkeri ja selle järjed “Tondibrigaadid” (Fantaasia, 2015), “Viimane koloonia” (Fantaasia, 2017) ja “Zoë lugu” (Fantaasia, 2018).
John Scalzi blogi on http://whatever.scalzi.com/
Merebioloogi haridusega Maria Galina (s. 1958) on kirjutanud nii proosat kui luulet, lisaks on ta tuntud ka kriitiku ja tõlkijana. Eesti keeles on Maria Galinal ilmunud jutud “Teejuht” ja “Lodusaared” vene ulme antoloogias “Kaaren” (Skarabeus, 2013).
Eesti ulmekirjanduse aastaauhindade Stalkerite jagamisel võidutses sel aastal kirjanik Veiko Belials, pälvides koos kahasse kirjutatud tekstidega kolm preemiat. Belials võitis Stalkeri parima jutukogu kategoorias oma novellivalikuga «Kogu maailma valgus».
Lisaks võitis Belials Stalkeri parima lühijutu kategoorias koos J. J. Metsavanagakahasse kirjutatud looga «Kosmodroomidest kaugel ja üksildasem veel». Sama tandem võidutses ka lühiromaani kategoorias tekstiga «Kuldse päikse all me elame…» Mõlemad lood ilmusid mainitud kogumikus, mille andis eelmisel aastal välja kirjastus Fantaasia.
Parima tõlkelühijutu kategoorias pärjati võitjaks Maria Galina novell «Lodusaared», mis ilmus Arvi Nikkarevi koostatud ja tõlgitud vene ulme antoloogias «Kaaren». Raamatu andis välja Nikkarev omaenda kirjastuses Skarabeus.
Tõlkelühiromaani kategoorias võitis uue auhinna mitmekordne Stalkeri-laureaat Charles Stross Šotimaalt looga «Raketikeelutsoon», mis ilmus Raul Sulbi koostatud Strossi originaalses autorikogumikus «Külmem sõda». Raamat ilmus kirjastuse Fantaasia ulmesarjas Orpheuse Raamatukogu.
Parima algupärase romaani Stalkeri sai Maniakkide Tänavromaani «Mehitamata inimesed» (kirjastus Fantaasia) eest.
Parima tõlkeromaani Stalkeri pälvis John Scalziraamat «Vanamehe sõda» (kirjastus Fantaasia), mille tõlkis Ats Miller.
Stalker 2020 — parim eesti autori romaan “Tondilatern”
(Lummur, 2019)
Stalker 2017 — parim eesti autori lühijutt “Neli kohta peale koma”
(koos Veiko Belialsiga .- Täheaeg 15: Ajavärav .- Fantaasia, 2016)
Stalker 2016 — parim eesti autori romaan “Saladuslik tsaar 3: Kettmõõgaga mõõdetud maa”
(koos Maniakkide Tänavaga .- Fantaasia, 2015)
Stalker 2014 — parim jutustus “Kuldse päikse all me elame…”
(koos Veiko Belialsiga .- Belials, V. Kogu maailma valgus .- Fantaasia, 2013)
Stalker 2014 — parim lühijutt “Kosmodroomidest kaugel ja üksildasem veel”
(koos Veiko Belialsiga .- Belials, V. Kogu maailma valgus .- Fantaasia, 2013)
Stalker 2013 — parim kogumik “Saladuslik tsaar”
(koos Maniakkide Tänava ja Jaagup Mahkraga .- Fantaasia, 2012)
Stalker 2013 — parim algupärane jutustus “Kaelani vaakumis”
(koos Maniakkide Tänavaga .- Täheaeg 11. Viirastuslik rügement .- Fantaasia, 2012)
Joel Jans (varem nimega J. J. Metsavana) on avaldanud oma jutte põhiliselt wõrguajakirjas Reaktor ja erinevates kogumikes ning kõige laiemalt on ta tuntud “Saladusliku tsaari” sarja (“Saladuslik tsaar” (Fantaasia, 2012), “Saladuslik tsaar 2, Duumioru lood” (Fantaasia, 2015), “Saladuslik tsaar 3, Kettmõõgaga mõõdetud Maa” (Fantaasia, 2015), “Saladuslik tsaar 4, Kui rumalad surid” (Fantaasia, 2016), “Saladuslik tsaar. 5, Droonide mäng” (Fantaasia, 2018), “Saladuslik tsaar. 6, Viimase vere poole” (Lummur, 2020)) ühe põhiloojana. Selle poolest huvitav stalkerivõitja, et mitmed Stalkeri-võidud on olnud kahasse või kolme peale kirjutatud teoste eest, mis näitab, et kooskirjutamine tuleb tal eriti hästi välja, aga oma esimese päris oma romaaniga “Tondilatern” (Lummur, 2019) sai II koha 2019. aasta romaanivõistlusel ja Stalkeri ka. 2019. a. ilmus tal ka Maniakkide Tänavaga kahasse kirjutatud “Kosmose pikk vari” (Lummur, 2019).
Joel Jans on ajakirja Reaktor ning Reaktori paimate palade kogumike “Tuumahiid” üks toimetajatest. Ta on tuntud ka filmiblogijana (http://full-metal-metsavana.blogspot.com/) ning tegutseb kirjastajana.
Stalker 2010 – parim tõlkejutt “Poiss ja tema jumal”
(tlk. Sash Uusjärv // Täheaeg 6: Pika talve algus .- Fantaasia, 2009)
Mitmekülgselt briti autorilt Charles Strossilt (s. 1964) on eesti keeles eraldi raamatutena ilmunud “Accelerando” (Fantaasia, 2009) ja “Palimpsest” (Fantaasia, 2011), “Külmem sõda” (Fantaasia, 2013), lisaks mõned jutud “Täheaja” kogumikes. 2013. a ilmusid kirjastuselt Varrak Vürstkaupmeeste-sarja esimesed osad “Pereäri” , “Peidus perekond” ja “Tulundusühistu klann”.
Stalker 2014 – parim kogumik “Kogu maailma valgus”
(Fantaasia, 2013)
Stalker 2014 – parim jutustus “Kuldse päikse all me elame…”
(koos J. J. Metsavanaga // Kogu maailma valgus .- Fantaasia, 2013)
Stalker 2014 – parim lühijutt “Kosmodroomidest kaugel ja üksildasem veel”
(koos J. J. Metsavanaga // Kogu maailma valgus .- Fantaasia, 2013)
Stalker 2013 – parim lühijutt “Seal, kus voolab valgus”
(Täheaeg 11: Viirastuslik rügement .- Fantaasia, 2012)
Stalker 2006 – parim lühijutt „Wereke, wereke, ega sa wesi…” (See, mis tuikab su veres .- Salasõna, 2005)
Stalker 2004 – parim algupärane raamat „Helesiniste Liivade laul” (Fantaasia, 2003)
Veiko Belials (s. 1966) on mitmekülgne ulmekirjanik, kes on kirjutanud nii fantasyt, õudust kui teaduslikku fantastikat. Veiko Belialsi suureks teeneks on esimene eesti fantasy-romaan: „Ashinari kroonikad” (Varrak, 1997).
Belials on väga koostöövõimeline autor: kirjutanud koos Marek Simpsoniga romaani „Existerion” (Varrak, 1999), Indrek Harglaga paroodiaid, Lew R. Bergiga jutu „Memphis, igaveseks”, millest sai hiljem osa romaanist „Jumalate vandenõu” (Varrak, 2006), ja Joel Jansiga (J. J. Metsavana) tuumapungi-lugusid. Veiko Belialsi jutud on ilmunud autorikogumikes „Helesiniste Liivade laul” (Fantaasia, 2003), „See, mis tuikab su veres” (Salasõna, 2005), “Kogu maailma valgus” (Fantaasia, 2013) “Surnud mehe käsi” (Lummur, 2021) ning mitmetes kogumikes, n „Marduse” antoloogiates ja “Täheaegades”.
Veiko Belials kirjutab ka luulet ja lasteraamatuid, on avaldanud kirjanduskriitikat ja tõlkeid (n 2013. a. Stalkeri võitnud A. ja B. Strugatski “Hääbuv linn”) ning tegeleb fotograafiaga.
Kirjandust:
Belials, V. Deemoni nimega mees Veiko Belials – ise küsin, ise vastan // Mardus .- 1998, nr. 2 .- lk. 24-25.
Belials, V. Räägime lugusid // Pere ja Kodu .- 2001, nr. 7 .- lk. 54
Maniakkide Tänav (s. 1976) on kirjutanud oma kirjanikutee algusaegadel eelkõige hoogsaid ja veriseid õuduslugusid, edaspidi on stiilide valik läinud kirjumaks: on nii küber- kui aurupungi sugemetega teoseid, kosmoselugusid, ettnoulmet. On avaldanud oma jutte Marduses, Algernonis, Reaktoris, Täheajas, mitmetes kogumikes, n kogumikus “Eestid, mida ei olnud”, mis ilmus esmalt jupikaupa Elisa e-raamatuna. Temalt on ilmunud romaanid “Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi” (Fantaasia, 2003), “Surmakarva” (Varrak, 2009), “Mehitamata inimesed” (Fantaasia, 2013), “Õnne ja õnnetuse valitseja” (Fantaasia, 2013), “Newtoni esimene seadus” (Lummur, 2019), koos Joel Jansiga “Kosmose pikk vari” (Lummur, 2019), “Laevakaitsjad” (Lummur, 2021), “Viivuranna Online” (Heli Kirjastus, 2021) ning jutukogumikud “Euromant” (Fantaasia, 2011) “Teekond Ridamuseni” (Lummur, 2021).
Tänuväärt on tema töö teiste ulmekirjutajate utsitamisel ja Tartu ulmekirjutamise töötoa vedamisel. Silma tasub peal hoida pereansambli “Vist tulnukad” tegemistel.
Loterii Täheaeg 4: Flööditüdruk (2008) [“Kallis sa oled nii hale, nii et miks ei võiks ma su piinad lõpetada?”] // https://loterii.blogspot.com.ee/2010/03/taheaeg-4-flooditudruk-2008.html